Seitsmes - üheksas päev Glaramaral - Ekspeditsioon

Ainult Costin puudub fotolt, kuna ta tegi pilti 

Hommikul sõitsime bussidega Keswickusse, et osta kolme päeva toit. Saime igaüks paarteist naela. Me Joshiga otsustasime rahad kokku panna ning asjad koos osta, kuna nii oli lihtsam ja parem. Kokku pidime ostma kraami kaheks hommikusöögiks, lõunaks ja õhtusöögiks. Pärast šoplemist nägime parklas mingit 11-12 aastast poissi kes suitsetas autode vahel kahe täiskasvanu juures. Karp vajus kohe maani lahti.





Pärast saime siiski teada, et see poiss oli hooldajatega ja et ju tal vanematega mingid jamad. Glaramarale tagasi jõudes asusime kohe teele. Õnneks oli päike väljas ja täitsa soe, nii et võttis kohe higistama. Niipea kui jõudsime kõrgemale tõmbas kohe jahedaks ja hakkas külm. Vb ka sellepärast, et pidime üsna kaua ootama inglise tüdrukuid. Laagriplatsi jõudsime teisest grupist pea tund hiljem kohale. Pmst oli neil juba söök tulel kui me lõpuks neid nägime. Aga ega midagi, panime Joshiga telgi püsti ja tegime õhtuks pastat. Öösel oli üsna palav magada kuna mul oli magamiskotis veel liner sees. Josh seevastu oli aga kägaras ja hommikul ütles et pidi ära külmuma. Järgmine päev ärkasime vist viimastena ja seepärast ei jõudnud hommikusööki teha. Jätkasime teekonda läbi orgude. Jällegi olime meie need aeglasemad. Kahjuks pean tõdema, et minu grupp oli füüsilises mõttes üsna vilets, pidime tegema kogu aeg pause. Kui vahepeal mainisin, et võiks nagu liikuma hakata siis tuli kohe valang vastu et ei jõua nemad liikuda. Iseenesest ei olnud see teekond midagi nii rasket. Vahepeal nagu ei mõista ka, et kui inimene arvab, et ta on füüsiliselt nõrk siis mida sa ronid sellisele kursusele nagu Adventure Tourism Management... Aga no mis seal ikka, jõudsime vist jälle teisest grupist mingi pool tundi hiljem. Pubisse jõudes ütlesin instruktoritele, et soovin gruppi vahetada. Sain puhata vist 5min healjuhul ja liitusin kohe Liisi, Madli, Nadya ja Costiniga.  

Pidime jõudma oma laagripaika ning meil oli valida mitme tee vahel ning otsustasime teha veidi huvitavamalt. Kahjuks aga jõudsime ühe kiviaiani, millest üle ei tohtinud ronida. Vasakut kätt oli 10 meetri kaugusel värav aga sinna ei saanud ka minna, kuna see oli eramaa ja instruktorid nägid meid eemalt. Paremale poole oli aga tõus mäkke ning aia lõppu polnud nähagi. Otsustasime kotid üle aia visata ning üritada kuskilt kõrgemalt üle aia saada. Laagripaika jõudsime esimestena ning teine grupp tuli vist alles mingi 40min hiljem, kuna meie omad panid juba telgid ülesse ning toit oli kah valmis kui teised kohale said, mis sest et nad tulid mööda asfalti. Õhtusöögiks oli seekord cus cus ning mõnus kuum kakao.

Pärast kui istusin inglastega koos siis oldi veidi pahurad et ma nad "reetsin" aga no nad said sellest vist ruttu üle. Järgmine päev ärgates avastasime, et vahepeal oli lumi maha tulnud. 

Instruktorite telgid 

Meile anti valida kas tahame minna mööda asfalti või üle mägede Glaramarale. Nagu arvata oligi valisid eestlased ja üks leedukas tee üle mägede ning ülejäänud lihtsama varjandi. Läksime siis rahulikus tempos ja tegime hästi palju pilte. Vaade oli kõrgelt väga super. 

Laagriplats oli seal all metsatuka ääres

Leidsime ka ühe mägimaja, kus tegime väikese lõuna. Kahju et meil kütust kaasas polnud muidu oleks saanud ka kuuma jooki teha, kuna mäeotsas oli üsna jahe.

 Paus tehtud, üritasime tagasi navigeerida, mis polnud aga lihtne kuna lumi oli katnud kogu maa ning teerada me ei leidnudki. Siiski ei jäänud me hätta, kuna varem saime orienteerumist praktiseerida. 

Eks katsu sellises udus ning lumega õiget rada leida

Teel Glaramarale

Super vaade lihtsalt !

Vamos!

Pärast kui Glaramarale tagasi jõudsime saime packed lunchid kätte ning kuulsime et teine grupp oli kõigest pool tundi meist kiirem, mis oli küll üllatav. Pärast söömist läksime Ghyll Scramblingut tegema ning lõpuks saime ka pesema ja korraliku õhtusöögi. Eks see viimane päev kogu ekspeditsioonist oligi see kõige vägevam, kuna grupp oli hea ning loodus super :)

Viimase päeva tiim :)