Suve meeldejäävamad hetked

See aasta möödus suvi kuidagi liiga kiirelt. Kui nüüd tagasi vaadata siis sai päris palju kõike huvitavat tehtud. Mõned asjad mida elu jooksul tahaks kindlasti korra teha/näha said vähemalt linnukese kirja. Eriti jäävad meelde paar pikka ja rasket päeva Silverstone'is.

Juunis otsustasin teha väikse üllatuskülaskäigu Eesti, polnudki ikkagist pea 9 kuud kodus käinud. Ülimõnus oli sõpru jälle näha ja väljas käia ja loodetavasti avaneb varsti jälle mõni võimalus uuesti minna. Külastuskäik jäi küll lühikeseks, kuid vähemalt ei pidanud tagasi üksi minema, sest Madis ja Gertrud tulid külla. Läksime 20ndal ryanairiga Londoni, kus sai veidi ringi vaadatud ja siis Megabusiga kodu poole sõita - Birminghami. On juba üsna tavaliseks kujunenud, et kui keegi mulle külla tuleb siis olen üsna pankrotis, seega pidin enamus aega töötama, siiski käisime Madisega üks päev koos B'hamis ringi. Samal ajal käis Nicki Minaj pmst maja kõrval kontserti andmas ja no tatid olid juba varahommikul uksetaga rivis, jube jube. Juulis töötasin 2 päeva ka Vormel-1 ajal Sylverstonis. Päris vormelit kõrvalt mööda sõitmas näha oli ikka ülivõimas, eriti kõrvulukustav müra. Sain ka veel korra ühe vahetuse Madonna kontserdil tehtud enne Olümpiat.

25ndal Juulil viis buss meid Londoni Olümpiale. Ööbisime telkides, mis olid tegelikult üllatavalt suured ja normaalsed. Esimesed päevad oli ikka jube jama kuna pesemiseks olid kindlad ajad ning wifit ei saanud paar-kolm päeva. Laagriplatsil oli meid üsna palju,enamus neist hollandlased, kes olid endast ikka jube heal arvamusel lihtsalt. Nad lihtsalt ütlesid kohe välja ka, et nad ikka palju paremad ja targed ja ilusamad kui inglased. Esimestel päevadel baaris üritasid ka kohe võimust võtta aga no selliseid pedesid ei kuuland keegi. Enamustel oli nii et hommikul duši alt välja kohe peegli ette, geeliga juuksed ülepea ja ilusad poisud valmis. A no leidus ka päris mitu lahedat tüüpi. Töö oli üldiselt lihtne aga, kuna inimesi oli lihtsalt mega palju siis oli baar kogu aeg hullult täis. Vahel ootasid inimesed õlle järjekorras lausa tunnike. Mõnikord tuli päevas pea paar miljonit krooni lausa ära aga no siis oli lihtsalt jube tamp taga ka. Viimasel päeval ajasin vaadiruumis abduliga juttu, kuna seal oli hea jahe. Järsku avas mu teamleader ukse ja ütles jumala kurjalt "You! Come with me!" Junni võttis kohe päris jahedaks, kuna kartsin, et viimasel päeval hakatakse veel jantima ja tahetakse midagi teha. Viidi siis kogu ala mänedžeri juurde ja lasti mul veidi nurgas praadida, kuniks ta lõpuks aega sai. Kutsus siis enda juurde ja hakkas rääkima, et on hästi palju head minu kohta erinevatelt supervisoritelt kuulnud ja tahab mind ülendada, ja uuris kas ma ka paraolümpial töötan. Otseloomulikult olin nõus, kuna kõrgem tunnipalk on alati hea, eriti kui peab veel vähem tööd tegema. Kuna pubist üks teine tüdruk sai endale pie and mashi teamleaderi positsiooni siis mind pandi salati baari tööle.