Scuba diving & Mountain Biking

Eelmine kolmapäev (15.02.2012) korraldati ülikooli poolt esimene mägiratta sessioon, mis oli mõeldud algajatele. Hommikul kell 9 helistas Andreas mulle ning kutsus kaasa. Kuskil 15ne minutiga sai asjad kokku pakitud ning söödud ja panin jooksuga ülikooli juurde. Siis aga sain teada, et kogunemine on hoopis Edgbaston reservuaari juures. Kuna aga sinna oli nii pikk maa, siis sain kompromissile ning mulle tuldi natuke vastu. Sõitsime Sutton parki, kus teise aasta ATM õpilased katsetasid oma õpetusoskust. Sõitsime siis pargis ringi ja õppisime paari erinevat tehnikat, kuidas on kõige parem takistustest üle sõita. Üldjoontes oli üsna igav, kuna sessioon oli eelkõige võhikutele mõeldud.

Nagu pildilt näha võib, siis üritas Andreas kõigest väest mind vette lükata.

Laupäeval 18ndal veebruaril käisime Scuba Diving taster sessionil. Sõitsime ühe activity centre basseini juurde, kus korraldati meile väike kiirkoolitus kuidas varustust kasutada tuleb. Ronisime siis vette ja tõmbasime varustuse selga. Alguses tegime hingamisharjutusi vee all. Esimest korda tuli mul korraks väike paanikahoog või klaustrofoobia tunne. Kuidagi kahtlane või harjumatu oli vee all hingata. Siiski pärast mõningaid harjutusi sain juba üleni vee alla sukelduda. Alguses püsisime 1 meetri sügavusel, et saaks ilusti uue keskkonnaga harjuda. Hiljem kui asi juba enam vähem käpas läksime paar meetrit veel alla poole. Huvitav oli see et niipea kui natuke sügavamale ujusin, siis lõi kõrvad kohe lukku ning hakkasid vahepeal valutama. Aga kui pinnale läksin kadus kohe ära. Mängisime vee all frisbit ja viskasime ka mingit raketti moodi asjandust. Kogu sessioon kestis ainult 1 tund. Elamus oli super. Kindlasti tahaks veel minna. Pärast öeldi meile ka, et on võimalik instruktori pabereid teha. Kuna aga kõik on sõltuvuses grupi suurusest, siis peame kõigepealt selle välja selgitama. Kindlasti tahan ka ise instruktori paberid endale teha ning siis kuskile lõuna poole praktiseerima minna, kuid hetkel tuleb oodata eeldatavat programmi hinda.

Kolmapäeval 22ndal veebruaril oli meil minek Cannock Chasile. Laadisime rattad ning muu varustuse peale ning sõitsime kohale. Seekord oli juba veidi tõsisem rada, mille juurde kuulusid mõningad hüpekad, tehnilised laskumised ja väsitavad tõusud. Sama päeva hommikul oli ka vihma sadanud seega oli väga libe. Samuti raskendas olusid ka üsna tugev tuul. Siiski tõsiseid õnnetusi õnneks ei olnud, välja arvatud üks õpilane sõitis kurvist korra välja aga jäi täitsa ellu. Kindlasti tahaks sinna üksinda minna, kuna grupiga liikumine oli kohati liiga aeglane. Vahepeal korraldasime ka Slow Race'i, mis oli põhimõtteliselt punktist A punkti B liikumine võimalikult aeglaselt. Nagu ikka, olid ka seekord eestlased võidukad. Praegu jääb aint üle oodata mil Andreas viitsib videod ja pildid üles laadida.